Loomulikult olen ka mina viimasele hetkele jätnud fotojahi näituse pildid ning loomulikult olen ka mina seetõttu esialgu neli pilti valinud - eks ma mõtlen selle valiku peale edasi, niimoodi postitusest ongi parem vaadata :)

Pikk tee demokraatiani (tee):

Era fascista: Mussolini (mittedemokraatilik) ajaarvamine (numbrid):

Kui Ganges puhkab (talv):

Pärast kodusõda (vaikus)

| Permalink sellele postile

Eesti poliitiline ja mõnikord ka administratiivne eliit käitub keskaegsete isevalitsejate loogika alusel ja seda vist juba kaua aega.

Mõned näiteks väidavad, et nad on liberistid ja friedmanistid, aga see ei keelanud neil Friedmani üht olulist põhimõtet eirata ning Eesti krooni kurssi mitte vabaks lasta. Korjatakse teooriatest välja lihtsalt mingisugused meeldivad aspektid ning eiratakse tervikut, puudub strateegia, ideoloogia ja soov ühiskonda korraldada, on ainult pime igatsus võimu järgi võimu pärast.

Kogu "isamaalisus" on täpselt samasugusest vaimust kantud.

Näiteks eesti keele kaitse omab mingeid absoluutselt värdjalikke vorme ning seisneb peamiselt vene emakeelega inimeste kohustuslikus korras eesti keelt rääkima sundimises, soovitavalt ka omavahel (küsimata nende arvamust, muide TLÜ uuringute põhjal paistab, et üldiselt siinsed venelased on absoluutselt nõus sellega, et näiteks riigitöötaja peab eesti keelt valdama) või siis komavigade eest karistades nagu see viimane keeleseaduse eelnõu. Arvatavasti on Manjanal muidugi õigus ning eelnõu lähtub sellest, et majanduskriisi ajal tekitada juurde ametnikukohti ja sõpradele tööd pakkuda, eesti keelega ei ole siin mingit pistmist.

Kui keegi tahaks reaalselt eesti keelt säilitada, siis ta tunneks muret selle pärast, et eesti keeles puuduvad korralikud kõrgkooliõpikud ja väga paljude teadusharude põhitekstid ning et kõrgetasemelise ilukirjanduse vahendamine jääb aasta aastalt vähemaks. Ilusat keelt omandatakse selles keeles lugedes ning seda lihvitakse arutledes ja kirjutades. Kui kõrgkooliõpe põhineb inglise keelel, siis pole ime, et ajakirjandusse ja avalikku ruumi imbuvad suvalised värdvormid ning inimesed kaotavad aina enam ning enam keeletunnetust.

Teise näitena tuleb mul meelde iga viie aasta tagant toimuv üks "rahvusliku üksmeele" üritus, mis, ma arvan, on tähenduslik valdavale enamikule siinsetest elanikest ning mille aktiivsete vastaste hulk on kaduvväike või olematu. Sellegipoolest ei suudeta seda korralikult administreerida ja inimestele mugavaks teha.

Ma olen oma elus osalenud paljudel massiüritustel, manifestatsioonidel, millest suurimate ürituste kohalolijate arvu hinnatakse umbes samades suurusjärkudes kui eestlaste koguarvu. Enamik neist ei ole korraldatud omades teoreetiliselt kogu riigieelarvet oma käsutuses, need on tihti korraldatud isetegevuslike gruppide poolt, kes rahastavad ennas osalejate annetustest. Need üritused ei ole neli aastat ette teada vaid tihti korraldatakse improviseerides.

Manifestatsioonid algavad õigel ajal, kulgevad ettenähtud trajektoore pidi. Linnade liiklus on trajektoori ajaks suletud, transport manifestatsioonidele kaugematest linnadest on iseorganiseerunud, kuid korraldajate poolt ülekommunikeeritud, transpordivahedite parkimine on korraldatud ning vajadusel on organiseeritud ka transport bussi/rongijaamast manifestatsiooni alguspunkti. Tihti on juba kiirteelt maha sõites olemas politsei, kes juhatab kuidas ja kuhu minna.

Mismõttes ei suudeta Eestis administreerida saja tuhande osalejaga laulupidu, mis võiks justkui olla riikliku ideoloogia põhitala, olulist üritust kõigile? Kuidas on näiteks võimalik, et rongkäik hakkab kaks tundi hiljem, kolmandik kogu planeeritud ajast? Vabandused suurest inimhulgast, mida on raske suunata jäävad pisut pateetiliseks, arvestades ülalolevat teksti.

Ma ei usu, et oleks kedagi, kes protesteeriks, et Tallinna kesklinn kuni laululavani on ühel päeval eraliikluseks suletud, et mitte laulupeoga seotud transport teeb suuremaid ringe ja käib harvemini. Mismõttes ei ole olemas transporti osalejatele bussi- ja raudteejaamast, eribussi iga poole tunni tagant? Mismõttes üldse laulupidu on tasuline, see Eesti kultuuri kandev üritus? Loomulikult peaks olema annetamisevõimalus, aga kui inimene peab Eestis laulupeolt selle pärast kõrvale jääma, et raha ei ole, siis see on ikka nutune ja absurdne.

Niinimetatud "rahvuslikule" valitsusele ei lähe laulupidu ilmselt tegelikult korda, väljaarvatud sellena, et saaks iseennast televiisorist dirigeerimas näidata. Palju olulisem on äkki see, et ümberkorraldustega Tallinna linnas peaks Savisaarele raha maksma ja seda ometigi ei saa teha, tühja sest isamaalisusest või Eesti kultuuri hoidmisest, kui poliitilisele vastasele on vaja käru keerata?

Tüüpiline välistav rahvuslus - mitte ei lähtuta sellest, et meie kultuur on hea, tore ning ilus ja selle säilimisele tuleks kaasa aidata vaid sellest, et teised on halvad ja neid tuleks represseerida.

Mõni ime, et isegi re˛iimi poolt püstitatud võidusammas tunneb vajadust revolutsiooni järele ja punaseks tõmbub.

| Permalink sellele postile