Tatsutahime

2004-12-24 11:04 p.m.

Ööpäike

Tundub, et surnuaiad tahavad ka kliente juurde saada, sest teed olid liivatamata ja kõik libisesid ringi. Huvitav, kas oli edukas aktsioon?

Me tegime Mar'iga Lahendus.net'i jaoks jõulukaardi, kuhu mina kirjutasin teksti, millega ma väga rahul olen. Ma arvan, et ma tahaksin kõrvaltööna minna Hallmarki Eesti osakonda (kas see on olemas?) copywrighteriks ja kirjutada tähtpäevakaartidele ilusaid salme. Sest ma just avastasin, et eesti keeles saab ka kirjutada siiraid ja liigutavaid salme, nii et ei ole ülepakutud ja nii, et lähevad hinge, mitte ei ole naljakad. Ja ei ole riimis.

| | Permalink sellele postile

2004-12-17 6:39 p.m.

Kummardusega Iidale

Karmavõlaõigus, ütles Mar ja sõitis Kaarli kirikust mööda. Oleks Mari kirik olnud, oleks sisse sõitnud. Ja oleks olnud lennuk, leidis Mar ise hiljem, oleks USAsse sõitnud. Sest Ülle-Kristina eelmisel päeval "Tapas i vinos" Mar'i just USAsse meelitas. Kutsus täpsemalt, sest sinna pole tegelikult meelitada vaja. Mar'i mitte.

Lennukit aga ei olnud. Ei siis ega hiljem. Hiljem olid hoopis betakassetid, mis tuli viia Sõpruse kinno.

Sellist elu ma siis elangi.

Järgmine saade on järgmine kord.

| | Permalink sellele postile

2004-12-14 11:30 p.m.

Mu südamest purtsatab välja ...

Ma olen õnnelik. Maailm on ilus. Ma panen seda aina enam tähele. Kusjuures ei olegi põhjust, ma tunnen lihtsalt seletamatut rahulolu sellest, et asjad on täpselt nii, nagu nad on.

| | Permalink sellele postile

2004-12-12 12:08 a.m.

Tar. Retis.

Ma tegin vaarika-kirsikooki murakatarretisega (liivataignapõhjal). Ta tarretab praegu akna taga kastis (mul on lisaks külmkapile selline kast ka - täna avastasin, et seal saab tarretisega kooki tarretada, kui see külmkappi ei mahu).

Mul on hea meel selle koogitegemise üle. Kook on looming - ja homme saab ka tema funktsionaalsuse ära proovida.

| | Permalink sellele postile

2004-12-06 9:12 p.m.

Raske on olla jumal

Kõik ilukirjanduslikud raamatud, peaaegu kõik, mida ma viimasel ajal loen, on minu suhtes agressiivsed. Nad nõuavad - aga tee hoopis minust filmi. Iga raamatu point tundub olevat just see, mida mina tahan edasi anda ja tundub, et need viisid on ju ka nii põnevad ja huvitavad. Siis kui süveneda, siis osutub, et see on ainult natukene nii, tegelikult on nende põhirõhk siiski mujal - tihti. Aga nad peidavad seda usinalt minu eest ja käituvad justkui oleks casting: võta mind, võta mind, võta mind. Nad ei rahuldu, kui ma ütlen teinekord.

Nad teavad ju, et teinekord on väga kaua aja pärast. Pää. Rast. Ja seda ei jõua nad oodata.

Aga vähemalt on mulle tekkinud läbi nende ideid, selle kohta, mis on mu enda loomingus üleliigne ja mis on puudu. Seepärast sunnin ma ennast ikka ja jälle lugema ning üritan sellest agressiivsusest kõrvale hoida.

| | Permalink sellele postile

2004-12-05 7:02 p.m.

Yorki päike

Kui ma olin väike, siis ma vaatasin aeg-ajalt ühe kollase raamatu selga. Sinna oli kirjutatud pealkiri KIRVES JA KUU-TURG. Need sõnad tundusid mulle absurdse ja meelitavana ja panid ennast kordi ja kordi uuesti vaatama. ja lugema. Ja välja mõtlema igasuguseid erinevad asju, millest raamatus võiks kirjas olla. Aga kunagi ei olnud parajasti õige aeg just seda lugeda, sest palju teisi raamatuid oli ka.

Kui õige aeg tuli, siis ma tegin raamatu lahti ja avastasin esimeselt lehelt, et tegu on hoopis kahe raamatuga: "Kirves ja kuu" ning "Turg". Harilik. Nii harilik, et tekitas minus suure pettumuse - ma ei lugenud neist kumbagi.

Viisteist või enamgi aastat olid mind seda pettumust unustama pannud ja eile astusin taas samasse auku, avastades kuu-turu. Pettumus tuli tagasi ja mina lugesin hoopis "Me tusameele talve".

Vaat mida võib teha halb kujundus.

| | Permalink sellele postile