2005-12-07 10:45 p.m.

Ferdinand Vahva liikvel



2005-12-01 11:11 a.m.

See võttis ka peaaegu hingetuks

Täna hommikul ärkasin ma sellesse talvepostkaarti, mida ma tahtsin Libeeria sõpradele jagamiseks kaasa võtta, aga enne äraminekut ei leidnud.

Lumi on kleepunud puude okste külge, minu akna taga oleva kase iga oks on valgelt ja läbipaistvalt-sätendavalt näha - ning mänd on kaetud muhedate pätsikestega. Need hajutavad päikest nii, et minuni jõuab lihtsalt hiigelsuur valge-kollane sära. Teisest aknast paistab suur taevas, kaks kuuske lähemal ja valgesse pooludusse mähkunud teisel pool. Nii tugev valgus, et kase minupoolsel tüveküljel on kollane peegelduslaik.

Et ma ei unustaks, et ma linnas elan, selleks on kolmas aken, kus kuus meest ehitavad maja. Noh, neid on rohkem, aga mina näen kuut sinistes tunkedes meest, kes eri tasanditel midagi askeldavad, endal ehitus valguslaike täis.

Puud tee ääres on nagu minu akna taga ja meestel vedeleb rõdu peal toru, millest tuleb natukene tuld välja.

Kui kogu talv oleks selline, siis ma ootaksin seda.

| Permalink sellele postile