2008-12-21 11:52

Fotojaht: vaikus

fotojaht

Vaikus tuleb sealtsamast Buchanani sadamast Libeerias, kus olid seinad, kooruv põrand ning katuse asemel suisa taevas. Ja üks vanametallifirma tööline, kes minult hiljem uuris, kas ma teda kuidagi Eestisse ei saa aidata. Me arutasime siis seda, et ka Libeeria vajab inimesi ja tegelikult on ka sellel maal lootust saada õiglaseks kohaks, kui seal elavad inimesed seda väga tahavad.

Kuid enne vestlust oli vaikne. Isegi metallifirma kolin ei kostnud ära.


Buchanani sadam





| Permalink sellele postile



2008-12-14 10:55

Fotojaht: vana ja hüljatud

fotojaht

Kodusõja ajal peksti Libeerias puruks ka Buchanani sadama hooned. Sadam ise on alles, piisavalt sügav, et igasuguseid kaubalaevu vastu võtta ning ka raudtee suundub sealtsamast ülejäänud Aafrika poole. Kui mina seal aga olin, 2005., siis sadam muidugi ei töötanud, seal toimis vaid hiinlaste omandudses olev metallilammutusfirma. Selles sadamas lesis ka üks laev, vana ja väsinud, kirillitsas nimetähed roostes kerel veel paistmas - ja hei, ka sirp ja vasar küljepealt paistmas. Siin ta on, see vana ja väsinud laev (ehkki sellel üldikal on sirpi ja vasarat ei ole näha, aga uskuge, ta on seal). Seega kindlasti hüljatud: ei ole enam riikigi, kes võiks talle järele tulla


Libeeria laev



| Permalink sellele postile



2008-12-12 20:54

Vägivald on päriselt olemas

Stop violence

Ma olen veendunud, et Eesti andmekaitseseadus ja selle rakendusviisid on nii mõneski osas napakad. Näiteks selles osas, et ülikoolidel ei ole teinekord võimalik uurimustöö jaoks saada igasuguseid statistilisi andmeid või nad ei saa teha koostööd kvantuuringute puhul. Tegelikult peaks olema eeldatud, et teadlane vastutab selle eest, et ta neid andmeid kuhugi ei jaga (ja loomulikult peavad inimesed, kes oma andmeid kuhugi annavad teadma, et teadustööks võib neid kasutada). Arstiteaduskonna loengutes kaevati, et ega haiguslugusid enam eriti analüüsida ei saagi - aga kuidas sa hing siis õpid?

Ma kardan aga, et see on osaliselt just Eesti lapsajakirjanike süü, sest nemad on tekitanud tunde, et kui mingid andmed kuhugi lähevad, siis varsti ilmuvad nad kontekstis "Kolka-Almal on jalaseen ja ta elab Nakinuki külas kollases majas" kuskil telesaates välja. Ma kardan, et seetõttu jääb avalikkusel ka osa mõistlikku teavet saamata, sest näiteks politsei ei taha siis üldse ajakirjandusega suhelda, sest nad ei saa anda teavet, mis ei ole (hetkel) trükkimiseks, aga mille omamine võimaldaks uurival ajakirjanikul paremini uurida. See viib ka selleni, et keegi ei taha enam eriti ajakirjandusega suhelda, mis tähendab taaskord seda, et ühiskond jääb ilma ka sellest infost, mida vaja oleks.

Lapsajakirjanikud sellepärast, et nad ei saa aru "mida võib ja mida ei või", ehk siis, ei ole tunnetust kaasinimese inimeseksoleku suhtes, austust tema vastu, austust ühiskonna vastu ning huvi uuritava teema vastu - viimane tagab selle, et korruptandi, mafiooso ja muu seesuguse kamba teod päevavalgele tuuakse, nende inimeste, keda austada väga ei saa, aga kellele mingid inimõigused siiski kehtivad.

Aga kui ma lugesin seda arutelu, mis eestikeelses wikipedias Manjanat puudutava artikli juures on, siis ma pean tunnistama, et sellest hulgas vihkamisest minu arvates piisab, et õigustada kogu Manjana isiklikku elu puudutavate faktide veebist kustutamist (ja vajadusel ka rohkem kui veebist). Kellel wikipediast väheks jääb, võib sirvida mõne Manjana artikli kommentaare Delfis või ka Päevalehes. Seal on hulgim sedalaadi inimesi, et küsimus ei ole mitte selles, et "mina lihtsalt ei taha, et mingi abstraktne X minu kohta midagi teab" vaid konkreetne enesekaitse. Sellest kambast, mis niisugust vihkamist välja valavad, võib üks mõnel hetkel otsustada, et Manjanale - või mõnele tema pereliikmele - rusikaga näkku löömine (või millegi hullema tegemine, aga ma neid mõtteid siin ei kirjelda, sest muidu äkki keegi saab innustust) ongi selline lubatav tegevus. Või isegi hea tegevus.

Konkreetse isiku puhul on soov temale viitavad faktid veebist ära kaotada otsene enesekaitse, mitte hüpoteetiline. See ei ole mitte tsensuur, vaid lähenemiskeeld vägivallatsejatele.

| Permalink sellele postile



2008-12-09 14:01

Devalveerimine, homod ja sõnavabadus

Sõnavabadus

Kõige kergemini viskan ma oma tavategevused nurka ja asun barrikaadidele just sõnavabaduse kaitseks - sest just seda vabadust pean ma kõige olulisemaks ja selle vabaduse ahistamist kõige ohtlikumaks ühiskondlikuks nähtuseks. Aga ka selle vabaduse kaitsel on omad piirid.

Sõnavabadus ei tähenda näiteks vabadust õhutada teist inimest tapma või piinama - ma arvan, et see on peaaegu konsensuslik arusaam. Samuti ei lähe ilmselt sõnavabaduse kaitse alla otsesed ässitused teiste inimeste vara hävitada, röövida, varastada.

Kui on nälg ja keegi "pobiseb rahvahulgas omaette", et "viljakaupmees peidab vilja", siis ei ole vaja palju kujutlusvõimet, et taibata kui väikesteks tükkideks see viljakaupmees rebitakse. Peitis ta siis vilja või mitte. Jah, inimesel on õigus olla loll, aga antud situatsioonis tähendas see "pobisemine" mõrvale õhutamist ja ei lähe sõnavabaduse kaitse alla. Kui inimene on süüdimatu ehk ei suuda nii lihtsaid tagajärgi ette näha, siis see on teine asi. Aga küsimus ei ole sõnavabaduses.

Kui Tervishoiuameti järelevalveosakonna ju­hataja Sotsiaalministeeriumis avalikul üritusel "omaette pobiseb", et "psühhiaatrilises mõttes on omasooiharus haigus," siis on tegemist avaliku arvamusavaldusega. Ning ajakirjandusel on kõigiti õigustatud see ära trükkida ja küsida, kas me tahame, et tervisekaitsetalitus juhatab inimene, kes kaldub diskrimineerimisele või kelle spetsialistioskused on kaheldavad. Mul ei ole selle vastu midagi, et keegi hr. Marda, arvab, et homoseksuaalid on haiged. Kui seda aga arvab inimene, kes kirjutab ekspertarvamusi näiteks selle kohta, homoseksuaalide kohustuslik allutamine ravile oleks õiguspärane... Ma arvan, et Delfi ajakirjanik tegi väga õigesti, et ta selle teema tõstatas, sest maksumaksjatel on õigus teada avalike ametnike erialast suutlikkust ja poliitilisi veendumusi, seni kuni need töösse puuutuvad.

Kui majandusprofessor arutab oma loengus, et vastavalt teooriale X situatsioonis Y on kasulik samm valuuta devalveerimine ja näitab mispärast ning lisab siis kommentaari, et "meie praegune valitsuspartei on alati teooria X põhjal käitunud" - või et "organisatsioon Z, kes nõustab meie valitsust, pooldab teooriat X, võib soovitada meie valuuta devalveerimist", siis on kõik korras. Ma arvan, et majandusprofessor isegi peaks sedaviisi arutama.

Kui majandusprofessor ütleb "meie valuutat ähvardab devalveerimine, võtke kõik oma raha pangast välja" (ja vahetage valuutaks C), siis võib see olla tingitud sellest, et ta on loll. Sellisel puhul võiks ülikool üle vaadata, kas selline inimene ikka peab õpetama. Kui aga selle majandusprofessori lähedased sõbrad on inimesed, keda valitsus soovib hiljuti natsionaliseeritud panga juhtimisest kõrvaldada, näiteks seoses korruptsiooni või maffiatehingutega, siis võib tekkida küsimus, kas tegemist ei ole kuritahtliku paanika õhutamisega (valuutat võib oma kontol ka vahetada. Lihtsalt väljavõtmine niisama ei muuda üldse asja, sest siseriiklikult ei muutu midagi, siis on tegemist ainult puhtakujulise idiootsusega või selge paanikaõhutamisega). Samamoodi juhul kui majandusprofessor esineb sellega üliõpilaste ees, kelle puhul ta teab, et need hoiavad raha mingis konkreetses pangas ja ta tahab neid mõjutada mingisse muusse panka üle minna, oma ärihuvides. Ma arvan, et mõlemal juhul on finantspolitsei uurimine suhteliselt õigustatud.

Kui politseinik kuuleb, et kõrvallauas plaanitakse mõrva või kirjeldatakse veenvalt seda, kuidas linnapea pistist võtab, siis on tal siiski õigus - ja suisa kohustus - uurida, kas tegemist on nalja, kultuurilise eksperimendi või millegi tõsisega. Milles see uurimine seisneb ja mida uurimise käigus tohib teha ja mida mitte on jälle omaette küsimus, mis ei puutu sõnavabadusse.

Kui valitsus kavatseb finantskriisi tingimustes meie raha ära varastada? Kui sellel infol on alust, siis tuleb see kindlasti avalikustada. Koos alusega. Ilma paanikata.

| Permalink sellele postile



2008-12-07 10:43

Fotojaht: taevas


Palun – siin on Reggo Emilia taevas – või peaks olema, kui 'ndragheta kraanad seda poleks meil ära röövinud. Sellel pildil peaksid olema viinamarjad, teemakohasemalt ehk viinamarjaistandused põldude, meie ümbruse väikeküladega, sellel pildil peaksid olema Apenniinid koos kevadise Itaalia taevaga, kõik see, mis 'ndragheta jaoks mingit väärtust ei oma. Või täpsemalt, mille ilu tekitab neis niisuguse hirmu, et nad tormavad seda hävitama.

Iga kraana tähistab ühte kuritegelikku ettevõtet. Ma tean, see teeb haiget, aga peabki tegema, sest muidu me ei saa organiseeritud kuritegevuse vastu kunagi võideldud. Oma uurimustöö tarbeks Itaalia kuritegevuse aruannet lugedes tulid mul pisarad silma kui jälgisin must-valgel seda, mida 'ndragheta, maffia, camorra, criminalità organizzata pugliese selle maaga teevad. Daniele, ühest seesugusest väiksemast külast pärit, lähemal küll Bolognale kui Reggiole, hakkas lihtsalt nutma, kui seda pilti ja neid fakte kuulis. Kas tõesti Reggio ka? Küsis ta, mõeldes sedasama, et kas tõesti meie svizzera socialista on nüüd niisugune?

Brigate Rosse sündis Reggios ja kuulates filmis "Il sol dell'avvenire" selle algatajate – kes polnud mitte terroristid, need enne 1974. aastat tegutsejad – viha PCI (Itaalia kommunistlik partei) vastu, kes oli kooperatiividest teinud aktsiaseltsid, valu sellest, et juhtide vead makstakse kinni rahva heaolu hinnaga, mitte veategijate hinnaga, majanduskriis ja põlgus demokristiaanide suhtes, siis tekib paratamatult küsimus, et mis nüüd siis on teisiti? Sest probleemid on ehk tugevamadki? Miks nüüd, kui sünnib uus Brigate Rosse – ma loodan, et seekord õpib vana eeskujust, mida saab ja mida ei saa teha – on väheusutav, et see sünnib Reggios?

Vastus, ma kardan, on selsamal pildil: 'ndangheta. Organisatsioon, mis süstib ignorantsi, ükskõiksust ja hirmu. Organisatsioon, mis hävitab selle ümbruse, kus linn, põllud ja mäed on tasakaalus olnud. Kus nad olid tasakaalus, kuni selleni kui PD (või üks tema eelkäijatest) kuskil 90.-te alguse kandis 'ndraghetaga käed lõi ja ehitussektori neile andis. Nende ehitatud majades liiga palju inimesi ka ei ela, sest nende ehitamise eesmärk on rahapesu. Neid maju ehitavad immigrandid, kellele korralikult ei maksta, kui üldse. Immigrandid, keda vahendab siia nende oma riigi kuritegelik organisatsioon. Jah, see kõik on seal aruandes kirjas. Vahemärkusena: mõned inimesed ikka elavad neis 'ndragheta ehitatud majades, liiga palju isegi. Nendest ma saan kõige vähem aru... 'Ndragheta ise, see on kuritegeliku loogika alusel toimiv ühendus, ma põlgan ja vihkan neid, aga ma näen nende loogikat. Aga inimesed, need tavalised, kes sellistesse majadesse elama lähevad? Tegelikult on Itaalias ka vanu maju küllalt, mida võiks korda teha, aga 'ndragheta vaid lammutab neid. Ainsad, mida nad ei lammuta on seitsmekümnendate koletised, need, mis on lasnamäetüüpi majade pealt maha viksitud.

Sellesama PD administratsiooni juhtimisel maeti via Emila kinni, see roomlaste tee, mis klaaskupli all oli vaatamiseks väljas ja mis Reggiole, Reggio nell'Emilia, Reggio Emilia teel, nime on andnud. Nagu Mussolini, kes lähtus ideest, et kõik vana on halb. Aga fašism, neofašism on tegelikult kõrvalnähtus, mis sünnib ignorantsist, mida levitab organiseeritud kuritegevus - ja just selle viimasega me oleme tegelikult sõjas, sest kus on nemad, seal pole vabadust. Huvitav, kas mu kartustel on alus ja Reggio Emilia ongi juba langenud? See linn, millel on kuldmedal sõjalise vapruse eest liberazione käigus?

Linkide all olevad fotod on tehtud peamiselt meie mägedes, nendes kohtades, kuhu 'ndragheta (veel) pole jõudnud. Nüüd te teate, miks ma ei suutnud ühtegi Aafrika või Indoneesia põnevat taevast siia üles panna, pärast seda, kui ma oma kraanadega varjutatud taevast nägin.

fotojaht




|
Permalink sellele postile



2008-12-06 12:35

Sooduskogemused




- Kas sa kontrollisid, kas UPS on ikka talle kõige soodsam?
- Aga signorina küsis ise UPS-i
- Mis siis, sa pead ikka kontrollima, milline kuller on kõige soodsam ja siis seda ütlema

Kontrolliti ja leiti, et UPS on ikka mulle kõige soodsam, et oma dokumente Brüsselisse läkitada. Vestlus leidis aset siis ühes Bologna kirjabüroos, mis tegeles erinevate kullerite ja rahasaatmisfirmade vahendamisega. Tütarlaps, keda välja õpetati oli väga püüdlik, väljaõpetaja rebis kildu ja kokku oldi ka minuga väga sõbralikud ja toredad.

Tuli meelde, kuidas NYC-is ühe mitte-Manhattani poe müüja ennast kringliks pingutas, et mulle kõik minu poolt soovitud šampoonid-palsamid-muud pesuvahendid võimalikult soodsa hinnaga müüa, olles ise kah samamoodi sõbralik ja heatahtlik ja lõpuks peaaegu keksis, sest oli mingi eriti kavala sooduspakkumise tekitanud.

Otsides mälust Eesti selliseid juhtumeid, ei leidnudki, küll tuli meelde aga see, kuidas Estonian Air'i (kuigi praegu pole hea aeg selle kompanii mandariinidega pildumiseks) neiud mitte ainult ei täitnud oma seadusega ettenähtud kohustust reisjatele anda täielikku infot, millised hüvitused on neile ette nähtud, kui lend 9 tundi hiljem väljub, vaid seda teavet suisa varjasid ning andsid sulle toiduvautšeri siis, kui ise taipasid küsida. Ma siis õpetasin kõiki neid reisijaid, kes ei teadnud, mida küsida.

Veel tulevad meelde need ettevõtjad, kes satuvad paanikasse, kui ei saagi oma toidukohast 118% kasumimarginaali, kui saavad ainult 7% ja see itaallane, kes ei saanud aru, miks Tallinna vanalinnas kohvi nii kallis peab olema ja tegi sinna oma odavama osteria.

Ma loodan, et see majanduskriis mõjub natuke sinna otsa ka, et inimesed valivad ettevõtluseks selle tegevuse, mida nad tõepoolest tahavad teha, toodavad seda, mille tootmine on neile põnev või pakuvad teenust, mis neile endale kah head meelt teeb. Sest siis ei pea ju tingimata ratsa rikkaks saama. Siis piisab sellest, et saad edasi toimida ja teiste pakutud teenuseid/tooteid juurde tarbida, vabast ajast kõnelemata.

| Permalink sellele postile



2008-12-01 11:13

Andke mulle vabadus või....

Bologna studenti

Ma tean küll, et Eestis tuleb valitsus jaburate plaanidega sellepärast talvel välja, et siis on inimestel raske tänavale tulla (külm ja pime), aga ma loodan, et kooliõpilased - ja õpetajad - tulevad pärast seda Lukase juttu, et gümnaasiumid peaksid sisuliselt olema ainult suuremates linnades, välja nendesamade loosungitega, mis siin, Itaalias.

Haridus mitte ainult eliidile!, näiteks.

Paar nädalat tagasi oli meil probleem, et Eesti kõrgharidus pole piisavalt tasemel. Nüüd osutub, et Haridusministeerium üritab seda taset parandada viisiga, et suunata rohkem inimesi kutsekoolidesse ja teha juba gümnaasiumisse pääseminegi võimalikult raskeks. Ja üleüldse, tundub, et nad järgivad seda jürimõisalikku liini, et misjaoks elu väljaspool Tallinna?

Võib-olla jah, et kõige odavam oleks ehitada kuhuki Tallinna ääremaile (arvestades Eesti elanikkonna paiknemist) üksainus mammutkool, kus on 40-50 õpilast klassis ja kõik Eesti õpilased õpivad seal. Siis ei ole koolide vahelist konkurentsi, pole vaja mingeid koolimaju igale poole ehitada ja ehk saab õpetajate meelsust ka paremini kontrollida. Haridusministeeriumi võib siis Tallinna tagasi ka tuua.

Olukord, kus inimesed ei saa gümnaasiumiharidust omandada, sest nende perekonnal ei ole raha selleks, et alaealine - gümnaasiumiõpilased on valdavas enamuses alaealised! - laps saaks omaette teises linnas elada, on ausalt üteldes kohe väga kurb. Olukord, kus alla 18-aastased inimesed sunnitakse töötama, et gümnaasiumiharidust omandada - halloo, kas me oleme nüüd tõega otsustanud, et Eestis on 19. sajandi lõpp? Aga mäletate ikka, et 20. sajandi alguses tuli pärast selliseid poliitikaid revolutsioon? Äkki kuidagi õpiks minevikust või nii?

Kui tahta, et Eesti majandus oleks konkurentsivõimeline ja siinsed elanikud näiteks ettevõtlikumad, kui tahta, et väikelinnades oleks mingi omaette tootmine, siis on vaja inimesi, kellel oleks ka mõtlemisharjumus, konkreetsed teadmised, ühiskondlik tunnetus ja side oma kodukohaga. Kool on kõige tugevam sidemelooja. Kooliõpetajate, ka heade kooliõpetajate puudust teoreetiliselt ei peaks olema - aeg-ajalt kuuleb neid kaebusi kõrgharidusega töötutest. Aga mis siis oleks, kui kooliõpetaja palgaga päriselt ka ära elaks ja päriselt ka oleks võimalik suvalises kohas töötada mõistliku hulga lastega klassis, ilma selle hirmuta, et sa ei näe, mis neist edasi saab?

Haridus on kompleksne protsess - ja väga pikaajaline. Kui me inimesi lugema ei õpeta, siis neist ei saa kunagi ka liinitöölisi. Kui me head gümnaasiumiharidust võimalikult laialt kättesaadavaks ei tee, ei saa meie ülikooliharidus kunagi konkurentsivõimeliseks. Kui inimestel ei ole võimalik lapsi külas X kooli pannam, siis ta külas X oma ettevõtet ei ava. Inimesed lähevad külast ära ja siis jääbki ainult kolm inimest, kes tahavad seal gümnaasiumiharidust omandada. Surnud ring, lõpuks jõuamegi üheainsa koolini välja. Teisest küljest, Noarootsi gümnaasium tõmbab Tallinnast ja Tartustki noori, on võimalik küll väiksemates kohtades head kooli pidada. Peab olema lihtsalt pikaajaline plaan, mida üksikute aastakäikude sündivus ja migratsioonilained liiga palju ei mõjuta. Kool on üks piirkonna ehitajatest, loojatest, miski, mis mõjutab sealset inimeste hulka. Mitte vastupidi.

Reformi ainus positiivne külg on see, et kooliastmed ei ole enam teravalt seotud - see võimaldab iga kolme aasta tagant natukene seltskondi omavahel segada ja ei teki kivistunud suhteid, mis väga tihti viivad koolikiusamiseni. Aga midagi ei takistaks ju näiteks Antslas luua eraldi algkooli, progümnaasiumi ja gümnaasiumi, eraldi õpetajaskonnaga jne. Jah, raha tuleb natukene rohkem kulutada, aga haridus ongi suur investeering.

Eesti on nii väike koht, et ainus võimalus siin kuidagigi mingit ekspordiväärilist majandust ehitada - Hiinaga me ei hakka kunagi võistlema - on panustada sellele, et me oleme tegelikult võimelised kogu elanikkonnale maksimaalselt kõrge haridustaseme tagama. Äkki ei alustaks siis sellest, et mõnedele pole justkui valikut vaja?

Meie tööturumajanduse õppejõud, selles loengus, kus sai arutatud firmade strateegiaid tööjõu koolitamisse investeerimisest, kommenteeris, et andmed näitavad, et kõrgemast haridustasemest on alati kasu, ükskõik milline töö ka ei oleks, tootlikus tõuseb. Muide, elu jooksul teenivad kõrgharidusega inimesed Itaalias 30% rohkem, kui ilma kõrghariduseta inimesed.

Ja vaatamate Gelminile võib siin ikka veel ütelda, et "iga kool on hea". Ma ei pea valima elukohta selle järgi, kus mu laps saaks minna "heasse kooli", sest igas piirkonnas, ka selles mulle eriti sümpaatses mägikülas Reggio Emilia lähistel, on kool, kuhu mina oma lapse rahuliku südamega saadaks.

Eesti valitsus praegu lihtsalt ei taha, et haridus oleks kättesaadav. Tahetakse ignorante, sest kultuur viib kriitilisele mõtlemisele ja kriitiline mõtlemine teeb vabaks.

vt. ka EPL-i segane juhtkiri haridusteemal ja ülevaade reformist ning imeline tsitaat Tsitronkollase blogist

| Permalink sellele postile