Müüjanna naeratab vastu ja võtab selja tagant hallikas-siniste puu-ustega kapist pudeli viina ja viib selle leti tagumise kõrgendi alla. Selline lett eksole, kus ostjate jaoks on eraldi kõrgem serv.

Mees maksab seitsekümmend krooni ja kõnnib eemaloleval ilmel autokleepse vaatama, sokutades viina tagantkätt tunkede taskusse.

Pood kuulub samale firmale, mis kõrvalolev ehitus.

Teate, režissöör ei ole hull kunstnik, pea laiali otsas. Ta on hoopis see, kes tehnikute ja kunstnike parve ühes suunas liikuma paneb. Selle jaoks peab ta iga erineva tehniku ja kunstnikuga rääkida oskama. Temast aru saama. Teadma, mida kellelt oodata ja milline info on vajalik.

Mida paremini režissöör tehnikat tunneb, seda selgemalt ta ennast väljendab.

Kõrvallauda tuleb väike poiss mütsiga "Rebase-Reinu karateeturniir". Ta on sinises vormis ja sööb väga tõsiselt oma saiakest.

Meie istume, joome kohvi ja vaatame sooja kevadet. Kusagilt tuleb värskete pärmisaiakeste lõhna, mis seguneb päikesesoojade mändide lõhnaga. Lapsed kilkavad ja mina jalutan mööda katust.

Ja kui inimesed enda kohta saates üteldut rahuloluga tsiteerivad.

Elion Estonian Cupist ja jalgratturitest räägin, eksole. Kahjuks järgmine pikem saade on alles septembris, seni vaadake uudiseid!