2005-05-31 12:47 p.m.

With love



2005-05-24 4:26 p.m.

ways of days



2005-05-23 10:16 a.m.

Vaikus eetris



2005-05-20 8:57 p.m.

Vision



2005-05-20 4:23 p.m.

KulKa



2005-05-18 10:34 p.m.

Hääled minu peas



2005-05-17 12:22 a.m.

Ü-wagen vol 2

Mul oli adrenaliinilaks veel peaaegu terve tänase päeva. Ma käisin mööda tänavaid, suu kõrvuni peas, tundes ennast natuke nagu teismeline tüdruk, kes on armunud. Kui buss oleks mööda sõitnud, oleks mu süda võpatanud.

Ma olen nüüd kvalitatiivselt teine inimene. Tase mujal. Ma lihtsalt tean nüüd, mismoodi SEE käib. Ja ma tean, mida enne teha, mida silmas pidada ja mis on hädavajalik. On oluline, et su meeskond sind tunneks. Ja usaldaks. Ja teaks, mida sa tahad. Minu oma seekord ka teadis. Film ja televisioon on meeskonnatöö - ja kuskil mujal ei ole see nii tähtis kui ülekandebussi puhul.

Kummaline on see, et isegi enda planeeritud paviljoni võttel ei ole nii palju jumala tunnet, kui pärast sellist võtet. Kogu info on koguaeg olemas ja koguaeg tuleb midagi teha. Ma kontrollin asju - aga need asjad ka toimivad ise, mina pean nad panema vajalikult kokku. Võttel, muide, ei olnud jumala tunnet. Ei olnud üldse eriti tunnet, sest ei olnud aega. Võttel on jumalaks pilt.

Ja siis kui TAMi esitatud mõõkade tantsu kokku saime - siis ei pidanud ei produtsent ega kumbki assistentidest ka vastu ja kõik natukene hõiskasid - sest see oli nii ilus. Ma loodan, et operaatorid ka hõiskasid, aga lihtsalt ei olnud aega nuppu vajutada :) See oli selline väga lühike hetk, aga väga intensiivne.

Lisaks. Mina sain teada, mida ma ise suudan. Seda, et ma ka kiires olukorras näen pilti. Seda, kuidas ma asju ette kujutan ja et kui vaja on, siis ma näen kõike korraga. Ning seda ka, et ma väsin mingi ajaga.

Ma tean, et ma sobin re˛issööriks. Kuigi mul oli seekord supertiim ja ilma nendeta ei oleks see projekt nii hea olnud - ma olin ise ka hea. Neile ja projektile.


|
Permalink sellele postile



2005-05-16 8:12 a.m.

I am born for this job

Me tegime selle ära! Me tegime selle ära! Ma käisin eile ülekandebussiga võttel. Ei, ma ei ole seda varem teinud. Jah, ma sain sellega hakkama.

Mul oli õigus, mul oli suurepärane meeskond. Eks nad alguses olid natukene ebakindlad ja üritasid staatiliseks jääda, aga piisas tillukesest forssimisest, kui selgus, et nad kõik mõistaksid, et minu jutt tuleb kunsti teha vastabki tõele. Ja siis nad tegid ja minul tuli ainult vaadata, kes kunas sisse lõigata. Ja loomulikult oli mul superassistent Indrek. Rahulik. Kiire. Hea mäluga ja musikaalne. Andis kenasti kogu info toimuma hakkava kohta, mina sain oma tähelepanu rohkem pildile keskendada. Rääkimata sellest, kuidas ta viie näpuga nuppe vajutas.

Oleks enne saanud ühe korra proovi teha, oleks veel parem olnud. Siis oleksid operaatorid kohe teadnud, mislaadi pilti saab ja mislaadi vaja on. Nüüd tekkis see teadmine siiski võtte jooksul.

Aga noh, materjal on olemas, natuke tuleb seda veel kohendada, aga on olemas. Hea materjal, ma olen väga rahul. ETV re˛issöörid ei kasuta oma operaatorite võimekust ära, see pilt mida mulle eile võeti oli uskumatult lahe. Saavad küll omapäraseid asju kätte, kui tahavad.

Mina olen muidugi ikka veel nagu laksu all. Suunurgad kõrvuni ja irvitan. Ülekandebussi töö on omaette kogemus. Ja pärast seda olen ma lihtsalt natukene teine inimene. Natukene rohkem kõikvõimas :P

Aitäh kõigile, kes olid. Aitäh selle eest, mida te tegite. Oi, ma olen õnnelik. Oi, ma olen rahul.


|
Permalink sellele postile



2005-05-12 10:04 p.m.

First part



2005-05-09 8:45 a.m.

Venemaast

Tänane Kadri Liigi kirjutis Postimehes kinnitas mulle veelkord, et nüüd on Venemaal juht, kes tahab ainult suurt võimu. Erinevalt teistest riigijuhtidest, kes selle sooviga seoses pähe tulevad - Putin tahab lihtsalt võimu ilma soovi, plaani või selguseta, mis ta sellega tegema hakkab. Sellepärast ta rabelebki siia-sinna ja sellepärast ei ole oodata ratsionaalseid otsuseid. Sest tal ei ole eesmärki. Ma mõtlen, et isegi Stalinil ja Hitleril olid mingid ettekujutused sellest, milline riik võiks olla, neil oli mingi programm ellu viia. Ma kardan, et ilma mingi programmita võib jõuda veel suurematesse segadusse ja probleemidesse.

| Permalink sellele postile



2005-05-05 2:53 p.m.

Kevad linnas



2005-05-01 2:53 p.m.

Vead ja kahtlused

On vigu, mida saab parandada. On vigu, mida ei saa parandada. Esimesi on rohkem. Teised on ohtlikumad ja tavaliselt hullemate tagajärgedega. Neid võiks võimalikult palju vältida.

Aga nad tuleb selleks ära tunda - ja esimestest eristada. Ja strateegia "käitume nii, nagu ühtegi viga ei saaks parandada" ei vii tavaliselt kuhugi. Esiteks võtab see liiga palju aega (lõpmatu kaalutlemine, mida mingid asjad kaasa toovad) ja teiseks, kui otsus on vastu võetud ja see osutus vigaseks, siis ei kiputa teda enam parandama. Kuigi see oleks võimalik - saabume veel hullemasse olukorda kui see, kui siis kui me parandamatuid vigu teeme.

Võiks eeskuju võtta tarkvaraarendajatest - igas programmis on mõni viga. Kui me leiame, siis parandame. Ja pärast teeme uue versiooni. Kui viga on liiga suur, siis meie programm ei müü ja me lähme pankrotti. Ning nad teevad vähe neid suuri vigasid. Ehkki juhtub ka seda.

Ma olen alati rääkinud, et matemaatika/informaatika õppimine annab hea aluse igal erialal toimetulekuks :P

|
Permalink sellele postile