Veel meeldib mulle, et muinsuskaitse on võtnud oma tiiva alla Paldiski pentagoni - seda ei saagi kunagi lammutada. Midagi toredat jääb jälle alles.

Tore on ka, et Sven Mikser valiti Eesti Kergejõustikuliidu presidendiks. Ta on taibukas inimene ja kergejõustikufänn lisaks. Ma arvan, et sellest on liidule kasu.

Peda Riigiteaduste osakonna kogumiku kujundus teeb ka head meelt. Ikka veel. Ja muidugi säran ma siin sellepärast, et ta ongi nüüd trükis!!!!!

Tegelikult on, aga kui jätkata viimasel ajal blogosfääris tõusnud teemat "milleks mulle blog", siis mulle on see lahedate või oluliste mõtete ja sündmuste alleshoidmiseks. Teiega jagamiseks ka, loomulikult, ärge muretsege, ma armastan teid kõiki.

Aga siiski - kui kirjutada teisi kreatiivseid asju, siis suunudvad kõik mõtted ja kogemused sinna sisse. Blogi pole vaja.

Siis kui on hall taevas ja hall vihm ja tugev hall tuul ja ühtegi lehte enam alles ei ole. Nagu võtteplats, mis on tühjaks jäänud ja kust kaamerad ja valgus on ära viidud ja kus enam ei sagita, ei seletata ja midagi pole kuulda.

Peale tuule. Ja siis selle noore re˛issööri, kes käib ja mõtleb, sellest filmist, mida ta kord teeb.

November ongi hetk kahe oleviku vahel. Maailm ja aeg seisab.

Kõik oleks ehk ok, kui tegemist ei oleks selliste loengutega nagu näiteks Matemaatiline analüüs I - loeng, kus sa ei saa peaaegu ühtegi õppejõu sõna üles kirjutamata jätta.

Miks te siis võtate vastu üliõpilasi, kui nad teid ei huvita?