T�hendab, siis kui Eestis on juttu sellest, et naised on t��turul halvemas seisukorras nii palga kui ametikohtade poolest, siis l�heb lahti kisa kuidas "see ei ole nii" ja "naised peavadki halvematel kohtadel olema, sest nende t��viljakus on v�iksem" ja "m�ned t��d lihtsalt ongi naistet��d" ja "naised kasvatavad lapsi, nii on alati olnud" ja mis k�ik veel. Aga siis kui osutub, et koolist langeb v�lja rohkem poisse kui t�drukuid, siis on j�rsku suur h�da ja probleem, et "nais�petajad ei saagi poisse kiita" ja "kuidas mehi kooli meelitada"...

Tunnistame siis v�i ei tunnista, et meil on m�ned ametikohad, kuhu mehed ei taha minna, sest seal on liiga v�ike palk? V�i et laste kasvatamine ikka ei ole p�riselt ja ainult �he soopoole tegevus?

R��kimata sellest, et kui on k�rgharidusele vaja raha, et �petajaid koolitada ja �petajate �petajaid koolitada, siis on jutt "meil on hoopis ametikoole vaja, kellele neid k�rgemaid astmeid ikka", aga kui �petajaid on puudus, siis on j�rsku naiste s��, et nad mehi kiita ei oska?

V�ib-olla on ikkagi kuidagi mingit �hiskonnateadust vaja, et k�ik need �ksikud aspektid �hte pilti panna, n�idata kuidas need seotud on ja siis erinevaid poliitikaid pakkuda, vastavalt sellele, mis kellegi eesm�rk on? Ah, ei, meil juba Saar-Poll on, ega sellele ei saa ju konkurentsi toota :)

Tjah, praegu ma ainult ootan, et m�ni meesettev�tja v�lja kargaks ja �tleks, et tegelikult ongi meil keskkoolid liiga suured, et ega sinna ei ole ju t�drukuid ka nii palju vaja, langegu m�lemad v�lja. Sest liinit��lisele on vaja ju lihtsalt lugemisoskust, et t��k�sust aru saaks (no ja naised v�iksid olla kordades rohkem h�ivatud t��j�u taastootmisega, kuigi, liini taga ei ole ka produktiivsusega liiga kehvasti)...

Sellest jutust inspireeritud viha.

| Permalink sellele postile