PH viitas m�ni aeg tagasi Rumeenia plaanile maksustada kiirtoit ja oponeeris sedalaadi poliitikatele �gedalt � valitsusel ei ole �igust m��rata minu toidusedelit! Kommentaarides lisab ta veel, et igasugune mcdonaldsimaks tabab sama valusalt ka kodupagarit, kes saiakesi k�psetab.

Minu arvates on m�lemad v�ited s�gavalt probleemsed ja seda kaudselt sama asja p�rast. K�simus ei ole mitte niiv�rd rasvas ja suhkrus vaid millises rasvas ja millises suhkrus � ja ka selles, miks fast food nii odav on nagu ta on. M�lemale k�simusele saab v�ga detailseid (ja ��vastavaid) vastuseid Michael Pollani raamatust �The Omnivore's Dilemma�, mille andmeid ma j�rgnevas m�nev�rra kasutan.

Alustame sellest, et vaatame, mis on sees �he kohviku saiakeses, eeldades, et seda saiakest toodetakse kohapeal, nagu klassikalistes kohvikutes tavaks v�i siis l�hedalasuvas pagarit��stuses, nii, et saiake on igal juhul samal hommikul tehtud. K�ige t��pilisemas p�rmitaignast sarvesaias on t��pretsepti j�rgi jahu, suhkur, v�i, sool, munad, p�rm ning m�nikord ka vesi/piim/kohupiim/riivitud apelsinikoor.

McDonaldsil on juba t�kk aega kohustus n�idata, mis on tema hamburgerite sees, ning t��pilises juustuburgeris sisaldub sai, loomaliha, Ameerika juust, ket�up, sinep, marineeritud salati, sibul, sool, suhkur. Selle saia koostisained ei ole aga enam nii lihtsad kui kodupagari saiakesel, kuiv�rd ma aga eestikeelsetes industriaaltoidu terminites v�ga kindel ei ole, siis igaks juhuks inglise keeles, nii nagu need avalikstatud on.

Juustuburgeri sai:

Enriched bleached wheat flour (malted barley flour, thiamine, riboflavin, niacin, iron, folic acid), water, high fructose corn syrup, vegetable oil (partially hydrogenated soybean oil), yeast. Contains less than 2 percent or less salt, wheat gluten, calcium sulfate, ammonium chloride, ascorbic acid, azodicarbomide, diacetyl tartaric acid esters of mono- and diglycerides, corn flour, soy flour, calcium peroxide, mono- and diglycerides, propionic acid, phosphoric acid, ethoxylated mono- and diglycerides, wheat flour, silicon dioxide, sodium stearoyl-2-lactylate, fungal enzymes, calcium propionate (as a preservative)

Ket�up:
Tomato concentrate from red ripe tomatoes, distilled vinegar, high fructose corn syrup, corn syrup, water, salt, natural flavors (vegetable source).

Juust:
Cultured milk, water, cream, sodium citrate, salt, sodium aluminum phosphate, sorbic acid (preservative), sodium phosphate, cheese culture, artificial color, acetic acid, enzymes, lecithin

Friikartulid:
Potatoes, partially hydrogenated soybean oil, natural flavor (beef source), dextrose, sodium acid pyrophosphate (to preserve natural color). Cooked in partially hydrogenated vegetable oils, (may contain partially hydrogenated soybean oil and/or partially hydrogenated corn oil and/or partially hydrogenated canola oil and/or cottonseed oil and/or sunflower oil and/or corn oil). TBHQ and citric acid added to help preserve freshness. Dimethylpolysiloxane added as an anti-foaming agent.

Coca-cola:
Carbonated water, high fructose corn syrup and/or sucrose, caramel color, phosphoric acid, natural flavors, caffeine.

Pollan uuris USA toiduainet��stust tema mitmetes avaldumisvormides ning n�itas, et suurem osa pakutavast industriaaltoidust on �hte v�i teistpidi seotud maisiga, kuiv�rd just seda on k�ige lihtsam osadeks lagundada, et saada temast TBHQ v�i siis valmistada n�iteks k�rge fruktoosisisaldusega siirupit � peamist magustajat k�igis kiirtoitudes (suurem osa �leval nimetatud toitainetes on saadud maisis�nteesil, sellele lisandub soja). K�rvalep�ikena peab ka mainima, et t��stuslikud kiirtoidud on v�ga konsentreeritud: mitte �heski puuviljas ei ole niisugust kogust suhkrut nagu cocacolas ja �hestki loomast hangitud lihat�kk ei ole niisuguse rasvasisaldusega kui n�iteks kana McNuggets � tegemist on k�ige odavamate kaloritega, mida inimene k�tte saab. McDonaldsi marketing pakub lisaks veel supersize-portsjoneid � ning samas ei tekita klaas cocat inimesel seesugust t�isk�hutunnet kui sama kalorsusega saiakesehulk, seega ta v�ib tarbida kaugelt rohkem kui p�evane vajadus. Veel: enamik toidulisandid, mis kannavad nimetust �natural flavor� on tegelikult maisist tehtud, �natural� viitab ainult tema looduslikule ja mitte puhts�nteetilisele olemusele, isegi siis kui on n�iteks �natural apricose flavor� - see ei t�henda, et �maitse� peab olema tehtud aprikoosidest, see t�hendab, et see ei ole tehtud puhts�nteetilisel alusel.

Miks need on aga �k�ige odavamad� kalorid? Siin tuleme tagasi maisi juurde, mille kasvatamist on USA valitsus alates seitsmek�mnendate toidukriisist tugevalt subsideerinud, tehes farmeritele m�istlikuks maisi m��a iga hinnaga, teatud hinnast madalam hind korvatakse valitsuse poolt (ja enamik valitsuse subsiidiume p�llumajandusele p�hinevad maisihinnal, seega on m�tekam kasvatada maisi kui brokkolit). Selle tulemusena kasvatavad farmerid aina enam ja enam maisi, mis on aina odavam ja odavam (paljud l�hevad pankrotti � kuid nende asemel tulevad uued maisi kasvatavad farmerid, industriaalselt muid asju kasvatada on veel kahjulikum, pealegi, suurostjad k�sivad peamiselt maisi ja sojat). Niisugusel poliitikal on veel v�ga palju j�relmeid, aga industriaaltoidu jaoks t�hendab see seda, et on v�imalik toota �liodavat k�rge fruktoosisisaldusega siirupit ning k�ikv�imalikke muid kunstlikke toiduaineid, luues neid �odavaid kaolreid�. Loomulikult, kuna mais on nii odav, siis on ka loomakasvatajad leidnud, et k�ige m�istlikum on oma loomi toita maisiga, mis kiirendab m�rgatavalt nende kasvu ning v�imaldab neid nooremalt tappa (mis, muuhulgas, on suures koguses lehmadele kahjulik, sest m�letsejad loomad ei suuda seda t�ielikult seedida, nende magu muutub neutraalsest happeliseks, nad vajavad antibiootikume, et mitte haigestuda). Niisugune toitmine viib tasakaalust v�lja ka omega-3 ja omega-6 rasvhapete sisalduse toidus, mis omakorda suurendab oluliselt s�damehaiguste riski (k�simus ei ole niiv�rd lihas vaid millises lihas). Hinnanguliselt arvutas Pollan, et �he McDonaldsi burgeri tootmiseks kasutatakse umbes kilo maisi (arvestades sisse loomas��da). Valitsuse subsideeritud maisi.

Seega, valitsus m��rab juba praegu toidusedelit, tehes v�imalikuks konsentreeritud �liodavad kalorid. Rumeenia v�i Eesti kodanikule, nagu PH, t�hendab see aga veel seda, et tema toidusedelit ei kipu dikteerima mitte tema enda valitsus vaid USA valitsus, kelle poliitikate muutmiseks ei ole tal isegi mitte demokraatlikku v�imalust. Seega, kehtestada kiirtoidumaks, mis oma olemuselt oleks �maisimaks� ja mitte �suhkrumaks� on pigem Rumeenia v�i Eesti saiakesetootjale v�rdsete v�imaluste loomine toiduturul, kuhu tungib USA subsideeritud kiirtoit, samuti, kui see on �maisimaks� (n�iteks maksustada see k�rge fruktoosisisaldusega siirup vms koostisained, mis p�hinevad maisil), siis j��b v�id ja suhkrut sisaldavate hommikusaiakeste tootja sellest puudutamata.

| Permalink sellele postile

Hakkasin vastama Suslikule, mida vaadata Bolognas kahe p�evaga ning kus s��a v�iks, ning kirjutis venis nii pikaks, et tasus teha omaette postitus. Hakatuseks muidugi seda, et Bologna kesklinn on suhteliselt kompaktne, seega on seal ka lihtsalt tore suvalistes suundades kolada ja vaadata, mis ette j��b.

Aga m�ned soovitused siiski - ma eeldan, et t�psema teabe k�igi mainitud paikade kohta suudab iga�ks ise veebist v�i siis reisijuhtidest �les leida. Suure vaevaga valisin siis v�lja teatud hulga paiku, mida kahe p�evaga j�uab vaadata, eriti siis kui on kevad v�i suvi.

Piazza Maggiore - Piazza Nettuno.

13. sajandi Bologna keskus koos San Petronio basiilikaga, �ks maailma suurimaid kirikuid - ehitatud 14-17 sajandil: esialgne ehitusplaan katkes keeruliste olude ja rahapuuduse t�ttu ning pool basiilikat ehitati sajandeid hiljem: ning sellega Bolognal vedas, sest l�ppversioon sai kordi uhkem ja kaunim. Kui huvitab kunst, siis tasub kindlasti ka sees ring �ra teha. Kindlasti v�iks siseneda ka comune majja: Palazzo d'Accursio 13-14 sajandist, Bologna linnavalitsuse asukoht alates 13. sajandi l�pust. Kunstihuvilistele on v�imalik ka siin antiikkunsti vaadelda. Sealsamast k�rvalt algabki Piazza Nettuno, 16. sajandi purskkaevuga, mida �ige nurga alt vaadates saab n�he k�llalt frivoolseid vaatepilte; tasub astuda sisse linnaraamatukogu Sala Borsasse ja miks mitte ka 1244 aastal Sardiinia kuninga Enzo vanglaks p�sititatud Palazzo Re Enzosse (kui kaks p�eva olla, siis ma vaataks esialgu neid maju v�ljastpoolt ning sisse l�heks j�rgmisel p�eval).

Via dell'Archiginnasio

Siis v�ib tulla ristipidi �le platsi tagasi. Basiilika idapoolsest k�ljest k�ndides j�uate via dell'Archiginnasio peale, �ks k�ige elegantsemaid ja kindlasti k�ige kuulsamaid kaaristuid. V�ib aga ka teha tillukese ringi, k�ndides hoopis l��nepoolt basiilikat via d'Azegliot pidi, et vaadata kohta, kus patseerib Bologna "koorekiht" ning k�rgekvaliteedilisi poekesi, keerates Corte de' Galluzzile ning j�udes siis basiilika taha Palazzo dell'Archiginnasio juurde v�lja: 500-800 asus seal �likool. Siin l�hedal asub on ka imep�rane Museo Civico, kui te olete Re Enzo ja Sala Borsa j�rgmiseks p�evaks j�tnud, siis selle v�iks v�tta esimese p�eva muuseumiks. Samuti, Museo Civico on see koht, et kui teil on aega t�pselt �he muuseumi jaoks, siis ma soovitaksin seda (etruski, kreeka, rooma jms v�ljapanekud, ka �ks Euroopa parimaist egiptusekollektsioonidest). Via dell'Archiginnasio ja Carlo Farini nurgal asub ka Bologna k�ige suurilmlikum kohvik, kus on v�ga head pagaritooted ja kus eelmise aastatuhande alguses m��di siidiussikesi. See on ka kindlasti k�ige kallim kohvi linnas, ehkki hea.

via Farini, via Pescerie Vecchie

Kui minna Carlo Farinit pidi, siis satub Bologna 5th aven��le, kus on saadaval k�ik kuulsad r�ivamargid ja muud "sildid". Kui seesugune �dini kapitalistlik pool v�ga ei huvita, siis v�ib aga hoopis k�ndida dell'Archiginnasiot pidi tagasi ning p��rata via Pescherie Vecchie peale, kus t��p�evadel k�ib usin toiduasjadega kauplemine, Itaalia turg oma parimas vormis (kuigi, tsipa odavamalt ja sama head - ehkki v�ib-olla tillema valikuga - toiduaineid saab Piazza Aldrovandi turult, mis j��b kenasti �likoolikvartali l�hedusse).

Chiesa di Santa Maria della Vita

Via Clavaturel (Pescherie Vecchie paralleel) asuv kirik, kus on n�ha �he 15. sajandi suurima Itaalia kujuri Niccol� dell'Arca meistrit��d, terrakotta kujur�hma Compianto sul Cristo morto Kui mul on kuidagi kurb v�i halb v�i berlusca on j�lle lollusi teinud, siis ma l�hen seda vaatama ja hing saab puhastatud.

Piazza Santo Stefano

Edasi v�ib sihtida �le piazza Minghetti piazza Santo Stefano poole, teid selleks on mitmeid. Piazza Santo Stefano v�i "seitsme kiriku v�ljak" on taaskord midagi Bolognale v�ga iseloomulikku, sealolev �ksteise sisse ehitatud kirikutega Santo Stefano basiilika ehitusaeg j��b nii 5-13 sajandisse. Taaskord, peale San Petronio basiilika on see kindlasti teine kirik, kuhu tasub ka sisse minna, siis kui aeg on piiratud. Iga kuu teisel n�dalavahetusel peetakse sellel piazzal ka antiigilaata, kuhu v�ibki �ra uppuda huvitavate asjade sekka. Basiilika nurgalt algab Jeruusalemma t�nav (sest see basiilika pidi algselt imiteerima Jeruusalemma Santo Sepolcro basiilikat) ning nurgapealne punane maja kuulub ekspeaminister h�rra Prodile, mist�ttu v�ib seal tihti politseiautot kohata.

Corte Isolani

Palazzo Isolanis on kinnine t�nav, mis �hendab piazza Santo Stefanot Strada Maggiorega, ning just sealpool v�ib n�ha casa Isolanit, �ks haruldasi n�iteid keskaegsest linnakodaniku elumajast, puust jalgadel k�rgusse roniv elumaja (nii k�rgel tuli olla sellep�rast, et keskajal veel kanalisatsiooni ei olnud, seega linnat�navad l�hnasid mitte just meeldivalt)

Due Torri - Piazza della Mercanzia

Edasi v�ib n�iteks k�ndida kenasti kahe torni suunas, Asinelli ja Garisenda, Bologna s�mbolid, ehitatud nii 1110 aasta �mbruses. Keskaegses Bolognas oli nii umbes 90-100 k�rget torni: see oli keskaegsete perekondade viis oma rikkust n�idata (noh, ja t�nap�evased Dubaisse ehitatud hiigeltornid l�htuvad tegelikult samast m�tteviisist). Asinelli on 97 meetrit k�rge ning sinna saab ka siseneda ning 500 astmest �les ronida, erinevalt muuseumidest on see ka tasuline - kuid linna panoraam, mida sealt �levalt n�eb on imep�rane. Garisenda, k�rvalolev torn, on 48 meetrit, aga kuskil 14. sajandil ta kippus viltu vajuma. Hetkel muidugi tehakse nende tornide �mber m�ningaid taastamist�id, seega Garisenda paistab t�ies hiilguses k�tte just �levalt vaadates.

Due Torri k�rval on Piazza della Mercanzia koos samanimelise palazzoga, kus asus 14. sajandil Loggia dei Mercanti. Veel j��b Due Torri juurde Bologna parim raamatupood Feltrinelli - ning kui k�ndida via Zambonit pidi, siis satub ka selle v��rkeelsete raamatute osakonda.

Kindlasti tasub minna kohvi jooma Roxy baari, mis asub via Rizzoli alguses (tee, mis tornidest piazza Maggiorele viib), sealne kohvi ja saiakesed on v�ge head - ning kuulus on ta seep�rast, et Vasco Rossi seda oluliseks pidas ja oma tuntud laulus Vita Spericolata �ra mainis (a bere del whiskey al Roxy bar - juua viskit Roxy baaris), seega, seal v�ite hoopis viskit juua. Muide, selles baaris tasub vaatamist ka alumise korruse WC :)

Juudi Geto

Juudid elasid Bolognas juba alates 14. sajandist, 1488 aastal asutati Bologna �likooli ka Heebrea ajaloo kateeder. 1566 aastal, nagu mujalgi Itaalias, pisut p�rast bulla Cum nimis absurdum j�ustumist, kohustati juudid elama omaette linnaosadesse, mis ��seks suleti. Samas, ei tohi unustada, vabalt liikumine ei olnud tol ajal iseenesest nii suur v��rtus iseeneses kui praegu - ning seesugune seadus ei olnud liiga kohutav l��k elukvaliteedile: seda t�estavad ka paljud juudi kaupmeeste kirjad, kus nad kustuvad sugulasi ja tuttavaid Bolognasse elama, sest siin on avatud ja s�bralikud inimesed ning hea kauplemiskeskkond. Geto algab kui minna tornide juurest via dei giudei'd pidi alla (otse Feltrinelli k�rvalt), t�navate t�pse paigutuse leiab ka sealsete seinte peal v�ljasolevatelt kaardikestelt.

�likoolilinnak

See on peamiselt ala, mis j��b Strada Maggiore ja Via Zamboni vahele, kuni linnam��rini, just via Zambonil on v�ga paljud �likoolihooned: ning nende sisehoovidesse v�ib ikka sisse astuda ning arhitektuuri imetleda. Kindlasti tasub k�ndida Piazza Verdile, kus asub mitte ainult Teatro Comunale, vaid mis on �li�pilaste kohtumiskohaks, siin kogunetakse ka alati enne meeleavaldusi v�i muid �ritusi. Ilusa ilmaga on see t�is noori inimesi, kes maas istuvad, vestlevad ja midagi n�ksivad. Piazza Verdi nurgal via Petroniga leiab ka v�ga odavaid paninisid (nii �2 ringis). Kindlasti tasub k�ndida rektoraadihooneni Palazzo Poggi, Via Zamboni 33, ning l�bi selle maja jalutada.

Mitte p�ris �likoolilinnakus, aga l�histel via de Castagnolil - via delle Molinel leiab palju sedasorti baare, kes alates 18-18.30 pakuvad aperitiive: sa ostad �he joogi ja v�id siis "rootsi laua" t��pi toiduvaagnatel tasuta s��a nii palju, kui soovi on. Aperitivo �teldakse selle kohta. See maksab �ldiselt � 5 - � 7.50

Basilica di Santa Maria dei Servi

Strada Maggiore ja Piazza Aldrovandi nurgal, seal tasub vaatamist eelk�ige nelinurkne kaaristutega ��ristatud hoov ning elegantsed marmorist kaaristusambad, mis v�ga iseloomustavad 14 sajandi arhitektuuri. Strada Maggioret pidi edasi k�ndides leiab Cafe' dei Servi, mida ma kohvi ja saiakeste poolest kindlasti hommikus��gikohana soovitan (niisama kohvikohana ka); kui minna Piazza Aldrovandit pidi alla, siis leiab seal ka kaks kohvikut, ma soovitan j�rjekorras teist - seda mis on via Armado Quadri nurgal). Veel edasi minnes leiab Piazza Aldrovandilt bar Illusi - ateistide baari, mida ma soovitan pigem �htuseks �lleks - grappaks.

Via Indipendenza

See on Bologna peat�nav, mille alguses olev San Pietro katedraal on ka omaette vaatamisv��rsus, ehitatud 910 aastal, kuid h�vis paljuski 1131 p�lengus, taasehitatud praegusel kujul 1605, koos t�iendustega 1743-76. Via Indipendeza viib ka Piazza VIII Agostole, kus n�dalavahetuseti peetakse suurt turgu (peaasjalikult riided) ning hiljem ka raudteejaama. Piazza VIII Agostole j�uab ka via delle Molinet pidi, kui ringe teete, siis v�tke seda arvesse.

Tasub p��rata ka via Piellale (kas via Marsalalt v�i via Righilt), et vaadata Canale delle Molinet - kogu Bologna alune on t�is maa-aluseid kanaleid, mis eelmise tuhandi alguses olid avatud: siidit��stus vajas nende vett, ning mis keskajal tasapisi kinniseks ehitati: kasutades erinevaid osasid nii kanalisatsioonina, pesukojana kui peidupaigana. Rikaste linnakodanike majad omasid tagauksi kanalitesse ning kui linna r�nnati, siis tihti peideti sinna ka oma v��risasju - k�iki pole siiamaani l�bi uuritud. Via Piellal n�eb aga �hte avatud l�iku ning v�ib kujutleda, milline Bologna kord oli. Tegelikult p��seb ka Bologna maa-alustesse kanalitesse, kuid seda peab natukene eraldi organiseerima. M�nikord tehakse neil ka kummipaadiekskursioone. via Piella ja via Bertiera nurgal n�eb ka Torresottot, kindlustust Bologna ajalooliste m��ride teisest ringist (esimene ring, roomlaste oma, on n�htaval ainult maa all ja kolmandast on j�rel k�ik kuulsad v�ravad, mis eristavad vanalinna uuest)

Il Pratello (via del Pratello)

Selle leiate minnes Via Indipendenza algusest mitte Rizzolit pidi tornide suunas vaid via Ugo Bassit pidi teisele poole, �letades ka Piazza Malpighi. V�ga karakteristlik madalate elumajade ja kaaristutega "linn linnas", kus leiab m�riaadi baare, kohvikuid ja osteriasid, k�ikv�imalike kodanikeliikumiste pesapaikasid ning ootamatuid �ritusi igasugustel p�evadel. Siit leiab k�ike ja k�iki, muusikat, loba, r��mu, pisaraid, plaane ja m�nes kohas k�ivad ikka veel koos need, kes kunagi Brigate Rosse algaegadel seda r�hmitust vedasid.

Pinacoteca Nazionale

Kui huvitab maalikunst, siis v�ib via delle Belle Artil k�lastada Piancotecat, kus n�eb Emilia maalikunsti, teoseid sellistelt autoritelt nagu Giotto, Raffaello, Tiziano, Tintoretto, Carracci ja Guido Reni

Giardini Margherita
Kui on k�ndimise soovi, siis Piazza Santo Stefanolt umbes 20 minutit m��da via santo Stefanolt j�uate Bologna �hte suurimasse ja arvatavasti k�ige tuntumasse parki, nime on ta saanud Umberto I naiselt, park, mis avati avalikkusele 1879. Keset parki on ka v�ike toidukoht, kus �6-7 eest saab mugavalt l�unatada, eriti ma soovitan nende zuppa rusticat (herne jms paks supp) - kuid ka teised asjad on k�llalt head.

San Luca

Kui on soovi veel k�ndida, siis kindlasti tasub kaaluda ka San Lucat, kuulsat p�hamut, annetatud madonnale. 17. sajandil ehitatud San Luca asub Guardia k�nkal (Bologna on �mbritsetud k�ngastest) ning Porta Saragozza juures l�heb sinna 666 porticoga kaaristu. Piazza Maggiorelt sinna jala on umbes tund k�ndimist - aga v�ib ka v�tta buss number 20 (Casalecchio suunas, n�iteks piazza Minghettilt) ja tulla maha Meloncello peatuses, see on umbes 10 minutit ja siis k�ndida pool tundi m�kke. Alati v�ib 20 bussijuhilt k�sida, kunas on see peatus, kus tuleb San Luca juurde j�udmiseks maha tulla - ja tegelikult on see otse enne �ht suur v�ravat ja treppi m�est �les. Turistibussid s�idavad kuni San Lucani v�lja, aga seda ma ei soovita, sest �ks osa sellest imelisest kirikust on ka just porticoid pidi m�kke ronimine. San Luca hoovilt avaneb ka imeline vaade Bologna �mbruse maastikule ja sealt saab ettekujutuse, millised on Emilia maapiirkonnad.

Veel paar toidukohta

* Pizzeria Spaccanapoli
Via San Vitale, 45
See on paik, kus inimesed armastavad teha �likooli- ja kontoril�unaid, mis l�heb kokku maksma �7.50 kandis. Siin ma soovitan eelk�ige pizza v�i salatikomplekti

* Trattoria Bottega de' Facchini
Vicolo de' Facchini 4/A
Siin pakutakse mitmeid Bologna spetsialiteete, eelk�ige soovitan Crescentine e tigelle con salumi - sinkide ja marineeritud juurviljade valik koos spetsiifilise Bologna saiatootega; samas ma olen seal alati j��nud k�igi toitudega rahule. Hinnatasemelt ka see vast �15-20, kuigi, mul on tunne, et saan siin odavamalt kui Regina Margheritas

* Trattoria Belle Arti
via Belle Arti 14
Taaskord l�una-Itaalia men��, suurep�rane kala, Hinnatasemelt �15-20; asub Belle Arti ja Moline nurgal.

* Enoteca del Carro
via del carro 9
See asub eelpoolmainitud juudi getos - ning vaatamata nimele on siin ka suurep�rane men��, r��kimata heast veinivalikust. Kui omanikuga jutule saate v�ib juhtuda, et ta n�itab teile oma maja ust kanalitesse. Siin toidukorda inimese kohta alla �30 ei saa ning v�ib v�ga lihtsalt rohkem maksta, kuid toit ning keskkond on oma hinda v��rt

* Centro Natura
Via degli Albari 6
See on taimetoidus��kla, pigem l�unas��giks. Hinnatasemelt � 10-15, aga v�ga hea ning mitmekesine toit.

* Clorofilla
Strada Maggiore 64/c
Taimetoidurestoran, kus siiski on men��s ka m�ned liharoad (selleks, et lihas��jaid kohale meelitada ja siis n�idata kui palju h�id asju v�ib puhttaimedest teha), Hinnatasemelt �15-20.

Marta k�sis oma blogis, mida teie teete kui te jalutate... Ma olen juba kaua tahtnud sellest k�nelda.

�kskord �tles mulle mu itaallasest s�ber veebis jutul�petuseks, et ta l�heb teeb oma linna kaaristute (portici) all tiiru m�tlemaks selgeks teatud poliitilist argumenti. Tookord ma ei saanud selles p�ris h�sti aru. Jalutada ma olen alati armastanud, kuid jalutamine t�hendas pigem arhitektuuri, elukeskkondade ja inimeste tegutsemisviisidega tutvumist. "M�tlemine", v�hemalt "anal��tiline m�tlemine", mitte see poeetiline, t�hendas minu jaoks arvutiekraani vaatamist v�i siis v�hemalt paberi vaatamist, pliiats peos, silmad vahest eksimas raamaturiiulile. Ma ei saanud aru - kuidas saab midagi selgeks m�telda ilma kirjutamata.

Esimesest p�evast Bolognas m�istsin ma kui palju ma eksinud olin ja kuidas just kaaristud, Bologna �levoolav rikkus, on need, mis aitavad korrastada m�tteid, luua uusi m�tteid. Need t�navad, kus enne mind on nii paljud inimesed jalutanud, jooksnud, m�elnud ja loonud, on vabad paigad, mis on endasse akumuleerinud k�ik selle, mille tunnistajaks need kivid tuhandete ja tuhandete aastate jooksul olnud on, stimuleerides uus inimesi. Stimuleerides kuid rahustades samal ajal: antiikseil ning keskaegseil t�navail jalutades tekib kindlus, et l�puks, ajaga, ikkagi v�idavad head ideed ja j��b alles ilu. See valab hinge imelise rahu ja need on head n�idised kuidas omaenda m�tteid sorteerida.

Kaaristud loovad illusiooni nagu sa oleksid kogu aeg kodus. V�ib-olla sellep�rast ongi bolognesidel niisugune s�bralikkuse ja avatuse kuulsus, sest me oleme siin ju k�ik koos kodus, jagame �hte eesruumi. Meie linnas, kes embab lahkelt k�iki, nii neid kes on siia tulnud igaveseks �ppima ja looma nagu neidki, kes peatuvad vaid hetkeks l�bis�idul. Just seep�rast kutsutakse Bolognat "grassa" - paksuke - ta on paks s�bralikkusest, lahkusest, naeratustest, ajast. Siin on k�ike seda piisavalt k�igile.

Ma armastan v�ga �ht vaadet, porta San Vitale poolt via Massarenti poole, keskaegse linnam��ri piirilt, seal kus l�ppevad kaaristud ja algab madalamate majadega lai t�nav, mis viib "maale", k�ik see, valgus, mis tolle paiga �le kallab, suviti kuumus, �tleb "l�hen kuhugi, uutesse kohtadesse, p�ldude ja metsade vahelt" - ja minus kerkib soov joosta, minna, otsida uusi kohti. Ja kui joosta ja siis naasta, siis tervitab kitsas piklik t�navam��r �marate avadega sind naerusui ja kindlustundega - teretulemast tagasi. Ka seep�rast mulle meeldib niiv�ga Bolognas konnata, tulla ja minna, jutustada muinasjutte, olla mitmes ajas korraga, nii nagu ma v�ikese lapsena ehitasin legoasjadest linnu ning jutustasin nende kohta muinasjutte. Jalutamine k�igis neis kohtades kuhu ajalugu on k�llusesarvest oma m�lestisi puistanud, stimuleerib fantaasiat, teadmisi, justkui k�neleks k�igi nendega, kes olid siin enne sind, justnagu elaks raamatulehtedel.

Mulle meeldib niimoodi k�ndida. R��kida iseendaga. Kuulata linna r��kimas. Minu linna, kes mind kaitseb k�ige halva eest. Minu linna, keda mina kaitsen k�ige halva eest.

M�nikord on need t�navad t�hjav�itu, �htuti enne kui kojuminekuaeg t��inimestel k�tte j�uab, aga p�rastl�una on juba l�bi, siis kui sajab natukene. Vaid m�ned �ksikud tiirutavad vihmam�rgadel kividel, mis peegeldavad kollakasoran�i valgust. Nagu mina. Naeratades - ainult natukene, rohkem endale kui teistele. Baaripidaja, kes vaatab unistavail silmil aknast v�lja, selles baaris, mis on nii valgusrikas ja t�hi - ka temal on hetk enda jaoks, sest ta teab, et praegu ei astu keegi sisse kohvi k�sima, non � il caso. On aeg iga�hel enda jaoks omaenda m�tteid m�elda ja isegi Feltrinellis on vaikne.

Imeline on septembris, kui kogu linn �rkab suverammestusest, kus on veel kuum, kuid mitte liiga, kus sooja �hkavad majade seinad, mis seda temperatuuri on p�ev otsa, suvi otsa, endasse ahminud, �hus on aga meeldivat jahedust, seda, mille jaoks jaapanlastel on omaette s�na, see tunne, mis tekib, kui p�rast pikka kuumalainet temperatuur langeb. Inimesed naeravad, istuvad t�naval k�igis neis kohvikuis-baarides, kus nad teevad seda aastaringselt, kuid kus suviti pole midagi, vanad tuttavad tulevad vastu ja uued uudistavad silmad. Bologna hingab sisse ja tekib sumin ja erinevate inimeste rikkus, mis teda enamiku ajast t�idab. Kord, enne siia kolimist, k�sisin endalt, et miks k�ik itaalia filmire�iss��rid Bolognas ei ela, niisugust karakterite paraadi ei leia kusagilt mujalt...

Kuid �rge valesti aru saage, mulle meeldib ka suvine Bologna. See kuum ja niiske - kuid t�is imesid, mida n�evad vaid need, kes seal elavad, suvekaunidust, mida see linn hoiab oma k�ige truumatele s�pradele. Ainult nii s�lmitakse pakt linna ja inimese vahel kaitsta �ksteist igavesti, ainult nii, higistades ja vett juues, m�eldes, et toiduks v�iks ju ehk ainult oliivi�li tarvitada, aegajalt k�ngaste jahedusse pagedes, kohates neid �ksikuid nagu sina v�hestes baarides (kahes?), mis on avatud ka suvel. Ainult nii muutub Bologna osaks, linna osaks - ja ma arvan, et see pole nii sugugi mitte ainult Bolognas, ehkki aastaaeg v�ib olla erinev. Venezias, olen kindel, s�lmitakse see pakt k�lmas, siis kui karnevali veel ei ole - v�i siis kui ta on l�bi saanud. Tartus vist samamoodi augustis ning New Yorgis tema lumetormide ajal, siis, kui keegi ei riski oma poodi avada ja kus peab v�itlema iga sammu eest - kuid mis on hingematvalt ilus, kus hiigelmajad, inimese looming, n�ikse pidavat heroilist v�itlust ookeanilt kihutava tuule ning valge k�lmunud veega.

Aga naastes Bolognasse, nende jalutusk�ikude, nende kihavate uute ideede p�rast, mis kaaristuste all ja lugematutel v�ljakutel mu p�he tungivad, nende inimeste p�rast, kellega me kohtume ja suviti seda linna jagame, nende v��raste p�rast, kellele aeg-ajalt kohvi pakkuda, olen ma v�imeline tegemaks k�ike (lubadus, mida ma Marzabottos k�in kinnitamas), et kaitsta seda paika, tema elanikke, et hoida seda linna alles niisugusena nende jaoks kes tulevad aastaid ja aastaid p�rast mind - kohta, mis tervitab iga�hte alati heldelt ja v�tab iga�he ikka omaks.


| Permalink sellele postile