Tähendab, siis kui Eestis on juttu sellest, et naised on tööturul halvemas seisukorras nii palga kui ametikohtade poolest, siis läheb lahti kisa kuidas "see ei ole nii" ja "naised peavadki halvematel kohtadel olema, sest nende tööviljakus on väiksem" ja "mõned tööd lihtsalt ongi naistetööd" ja "naised kasvatavad lapsi, nii on alati olnud" ja mis kõik veel. Aga siis kui osutub, et koolist langeb välja rohkem poisse kui tüdrukuid, siis on järsku suur häda ja probleem, et "naisõpetajad ei saagi poisse kiita" ja "kuidas mehi kooli meelitada"...

Tunnistame siis või ei tunnista, et meil on mõned ametikohad, kuhu mehed ei taha minna, sest seal on liiga väike palk? Või et laste kasvatamine ikka ei ole päriselt ja ainult ühe soopoole tegevus?

Rääkimata sellest, et kui on kõrgharidusele vaja raha, et õpetajaid koolitada ja õpetajate õpetajaid koolitada, siis on jutt "meil on hoopis ametikoole vaja, kellele neid kõrgemaid astmeid ikka", aga kui õpetajaid on puudus, siis on järsku naiste süü, et nad mehi kiita ei oska?

Võib-olla on ikkagi kuidagi mingit ühiskonnateadust vaja, et kõik need üksikud aspektid ühte pilti panna, näidata kuidas need seotud on ja siis erinevaid poliitikaid pakkuda, vastavalt sellele, mis kellegi eesmärk on? Ah, ei, meil juba Saar-Poll on, ega sellele ei saa ju konkurentsi toota :)

Tjah, praegu ma ainult ootan, et mõni meesettevõtja välja kargaks ja ütleks, et tegelikult ongi meil keskkoolid liiga suured, et ega sinna ei ole ju tüdrukuid ka nii palju vaja, langegu mõlemad välja. Sest liinitöölisele on vaja ju lihtsalt lugemisoskust, et töökäsust aru saaks (no ja naised võiksid olla kordades rohkem hõivatud tööjõu taastootmisega, kuigi, liini taga ei ole ka produktiivsusega liiga kehvasti)...

Sellest jutust inspireeritud viha.

| Permalink sellele postile